Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr.1

Aavo Savitsch: 21. oktoober on Võrumaa rahva tahteväljenduse päev

Lisainfo

Avaldatud Reede, 21 Oktoober 2011 13:39

Klikke: 133

Oktoobrikuu 21. päev aastal 1987 oli eriline tuhandetele võrumaalastele. Linnaäärsel kalmistul toimus midagi sellist, mille tähtsust mõisteti alles palju hiljem. Sellel päeval murti Eestis okupatsioonivõimu selgroog.

Tartust, Võrust, Pihkvast oli kalmistut piirama kutsutud üle 400 miilitsa ja rahvamalevlase, põõsastes hiilis arvukalt KGB töötajaid, Võru garnison oli kõrgemas lahinguvalmiduses. Okupatsioonivõimude ettevaatusabinõudest hoolimata ei suudetud ohjeldada mitmetuhandepealist rahvamassi, kes läks mälestama vaba Eesti eest langenud sõjamehi.

Võrumaal elab veel hulgaliselt inimesi, kes on neist sündmustest ise osa võtnud. Paljud osalejad on meie hulgast jäädavalt lahkunud, aga nad läksid siitilmast teadmisega, et on olnud üks osa ajaloost. Nende sündmuste katalü­saatoriks oli Vaba-Sõltumatu Kolonn Nr 1, kelle hulgas olid enamuses noored ja väga noored inimesed. Nad järgisid oma tegudes juhtlauset: loome pretsedendi ja muudame selle normiks.

Just nemad leidsid oma noorusuljuses ja parema tuleviku unistustes, et tõde peab lõpuks tõusma ja vale vajuma. Rahvahulgad nii maalt kui ka linnast toetasid neid noori inimesi, sest see magus sõna „vabadus” oli ka nende meeltes ning südames. Pärast neid sündmusi võis julgelt öelda: Võrumaa rahvas algatas meie isamaa taasvabanemise vaevarikka protsessi. Kolonn on uuesti kokku kutsutud Vaba-Sõltumatu (Noorte) Kolonn Nr 1 loodi 20. detsembril 1987 Võrus, kuid selle sünnipäeva on alati tähistatud 21. oktoobril, kui leidis aset esimene okupatsioonivastane väljaastumine ning linnas heisati sinimustvalge rahvuslipp, mis jäi esmakordselt võimuritel maha rebimata.

Peatselt vabanes meie isamaa võõra võimu kammitsast ja kolonni tegevus soikus, sest iseseisva vabariigi taastamisega olime oma ülesande täitnud. Neist aegadest, kui väike Võru oli Eesti vabadusvõitluse pealinn, on nüüdseks juba palju vett merre voolanud. Neist lastest, kes julgesid küsida tagasi inimese kõige kallimat aaret, vabadust, on saanud keskealised mehed ja naised. Paljude koduks ei ole enam Võrumaa, nad on oma pesast välja lennanud. Mõned nendest on saavutanud suure tunnustuse oma töös, neile võib kodukandi rahvas uhke olla.

Järgmisel aastal möödub 20 aastat Vaba-Sõltumatu Kolonni Nr 1 asutamisest (* artikkel on kirjutatud 2006.a.). Me ei olnud pelgalt ühe ürituse aktsioonigrupp, vaid olime ühe tähtsa protsessi käivitajad ehk teerajajad. Seoses peatse juubeliga on kolonn uuesti kokku kutsutud, et tähistada võrumaalaste tahteväljenduse päeva väärikalt koos linna ja rahvaga 21. oktoobril 2007.

Ootame kõiki endisi liikmeid taas liituma ning loodame peatselt kokku saada, et valmistada ette järgmise aasta suursündmust. Samuti on vaja oma ajalugu jäädvustada tulevastele põlvedele, kuna see on meie endi kirjutatud. Aastaid tagasi toimunud sündmusi Võru kalmistul on selle üks peaorganisaator kirjeldanud oma raamatus järgmiselt: „Vabadussõjas langenute kalmudele kogunes tuhandeid inimesi. Küünlad süüdati ja vabadussõdalaste kalmistu omandas maagilise ilme. Valgustatud ristide meri nagu sõdurid rivis ja eemale peletatud pimedus. Eesti rahvas oli süüdanud pirru, mis lausa tuleleeki lõikas. Esmakordselt üle pika aja, mõni alles esimest korda, sai tunda rahvuslikku ühtekuuluvustunnet, selle võimsust ja jõudu...” Võrumaa inimene, nii linnast kui ka maalt, kui sul täna õhtupoolikul veidi aega jääb, siis võta pere kaasa ja käi korra kalmistul ära. Süüta küünal Vabadussõjas langenute kalmudel ja langeta pea nende mälestuseks, kes andsid oma elu meie rahva vabaduse nimel. Siis võid uhkust tunda, et oled võrulane ja tähistad oma rahva tahteväljenduse päeva.

 -----------------------------------------------

Selle kirjutise autor, Avo Savitsch lahkus meie seast, raske haiguse tagajärjel 2009.aastal.